Vicious Lips

Vicious Lips (1987)

Kui sulle meeldivad suured juuksed ja 80date rokk muusika, siis see film peaks väga sinna kanti olema. Albert Pyun-ilt ("Alien From L.A.", "Cyborg") olen mina saanud alati filme, mis automaatselt lemmikute hulka lähevad. Mitte võibolla kõigerohkem filmi sisu ülesehitusest ega näitlejate oskustest, vaid tema visuaalide ja atmosfääri pärast. Enamus küll sellised sürrid ulmekad ja kahtlased action filmid, aga ei ole siiani haigutama ajanud. Vähemalt mind küll mitte, aga sind?

Film ise räägib ühest kahtlasest, all-female koosnevast roki bändist, kes saavad ainulaadse võimaluse esineda Maxine-i (Mary-Ann Graves) kuulsas klubis. Ainult, et nad peavad koheselt asuma teele, kuna Maxine-i klubi asub hoopiski teisel planeedil. Ahjaa, film toimub väga ulmelises tulevikus, mille aastat meile ei öelda, või ma lihtsalt ei pannud seda tähele. Nii et planeedi vahelised reisid on siin filmis väga tavalised. Kuna bändil endal liiklusvahendit pole, siis nende nn. omanik Matty Asher (Anthony Kentz) "laenab" transpordi laeva, kus juhuslikult on pardal kaubaruumis aheldatud sarimõrvar. Kõik tundub minevat sujuvalt, kui nad satuvad asteroididega kokku ja peavad tegema hädamaandumise lähimal planeedil, mis on kui lõputu kõrb. Muidugi hädamaandumisel vabaneb enam mitte aheldatud sarimõrtsukas, kes hakkab vaikselt ringi nuuskima. Samal ajal tüdrukud omavahel nääklevad ja meie kuulus uus solist Judy Jetson (Dru-Anne Perry - "Dangerously Close") kõigis segaduses laevast välja roomab ja avastab ennast kahtlasest hoonest, kust kõik edasi läheb suht sürriks edasi, et täitsa enda välja mõelda mis toimub.

Siiski film nii segane pole, et sellel on isegi täiesti arusaadav lõpp. Järsk ja ootamatu, aga arusaadav. Kuigi enamus ajast üritab ise aru saada, kus, mida ja mis toimub. Kokkuvõttes on ta vägagi nauditav film 80date ja suurte juuste fännidele. Eriti neile, kes on Albert Pyun-i töödega kursis.

Lõppvaatus: 8,7/10