Mirror Mirror

Mirror Mirror (1990)

Esimene kord, kui seda filmi nägin, tuli koheselt meelde Stephen King-i "Carrie". Kuna põhi stoori seisneb samuti sellel, et kooli kõige vähem populaarne tüdruk hakkab kasutama oma spetsiaalseid võimeid, et mõnitajatele kätte maksta. Siiski on siin lähenetud tema spetsiaal võimetele veits teise külje alt ja tegelikult on see täitsa hea film. Millele on tehtud veel 3 järge, mis pidid jääma esimesele väga haledalt alla. Ma küll ise järgesi näinud pole ja ei usu ka, et kunagi nii igav hakkab, et need ära vaatan. Kuna igalpool nende arvustusi lugenud, mis on soovitanud neist eemale hoida. Pluss nende trailerid juba näita ära, et lihtsalt haledad filmid, mis üritavad originaal "Mirror Mirror" nime pealt raha teenida. Originaal "Mirror Mirror" pole küll nüüd midagi väga erilist, aga mulle ta meeldis sellegi poolest.

Film räägib ühes väga kurjast peeglist kellele meeldib olla väga kuri. Teinud oma deemonlikke tegusi 30datel ja alustamas neid uuesti varajases 90dates. Megan (Rainbow Harvest - "Earth Angel") on noor gootiteismekas, kes peale oma isa surma kolib koos oma ema Susan-iga (Karen Black - "House Of A 1000 Corpses", "Trilogy Of Terror") uude majja. Maja milles pesitseb kuri peegel ise. Esimene päev uude kooli minnes satub Megan kohe teiste õpilaste mõnituse objektiks. Ainukene, kes teda vähegi mõistab ja kui sõbrana võtab on Nikki (Kristin Dattilo - "Intolerable Cruelty"). Alguses ei saa Megan aru, miks enamus tema soovid järsult täide lähevad. Peagi aga märkab ta, et selle põhjustajaks on müstiline peegel tema toas. Peegel täidab kõik Megan-i soovid ükskõik, kui tühised või pahatahtlikud need ka poleks. Kõik näib minevat nii nagu Megan tahab, kui järsku ta avastab, et peegel on veelgi verejanulisem, kui ta arvab ja Megan on kaotamas kontrolli.

Kokkuvõtteks ütleks, et kõigile kellele meeldivad kurjad peeglid ja tüdrukud, kes nende abil oma vaenlasi ja tuttavaid tapab, siis see film on teile. Selline väga mõnus õhtune filmivalik, mida soovitatav vaadata koos oma kallimaga ja pärast peeglid kinni katta...või mitte. Filmil on väga kahtlane lõpp, mis on veits mitmetpidi õudne ja samas segadust tekitab. Aga nii meile ju meeldibki. Lõpu poole saab ka viimaks näha seda olendit, kes elab peegli sees ja kõige selles segaduses süüdi on. Nii et põnevust jätkub ja neid üllatus momente on ka parajalt.

Lõppvaatus: 7/10