Population: 1

Population: 1 (1986)

Film, mida võib tõlgendada ka ühe väga pikka muusika videoga või parem nimetus visuaalne-muusikaline teos. Siiski võtan mina seda, kui post-apokalüptilist muusikali. Kõik tegelased filmis on reaalsed tegelased, ehk ei ole tegelasi võlts nimedega. Siiski filmi sisu ja jutustus on vägagi fiktiivne ja mitte tõsi lool põhinev. Lihtsalt mainin, kui keegi peaks arvama, et maailm on lõpule jõudnud ja kedagi elusat enam ei eksisteeri. Aga edasi siis filmist endas...

Film algab muusikalise palaga, kus maailm on just elanud üle tuuma katastroofi. Peale seda näeme meie peategelast Tomata du Plenty (The Screamers-i solist), keda juhtab kahtlane Elvise jäljendaja punkrisse, kus on muusika stuudio ja igasugu audio ja videotehnika. Elvise jäljendaja lahkub ja järgmine tuumapomm plahvatab - jättes meie peategelase ainukese elusa ellujäänud inimesena maailmas. Olles sellest teadlik, otsustab ta teha ühe võimsa hüvastijätu peo maailmale. Kujutades ette omale palju seltsilisi, kellega seda kõike tähistada. Edasi siit tuleb jada muusikalisi meenutusi ja vestlused elust ja kõigest. Kõik kuni kahtlase lõpuni...(milles ma siiani pole veel täpselt kindel, mis edasi sai.)

Nii kahtlane, kui ka see film ei tundu, on ta väga nauditav teos. Nii kõrvadele, mõistusele ja silmadele. Kindlasti läheb rohkem inimestele peale, kes on 80date kino ja sürride asjadega austajad. Kui esimese vaatamisega tundub, et jätab segaseks, aga positiivsed tunded, siis soovitan kindlasti teise korra uuesti vaadata. Saab selgemaks ja vähemalt mulle hakkas rohkem meeldima. Ütlen ausalt, et on raske sellist filmi hinnata, aga I´ll do my best...

Lõppvaatus: 7/10