Stag Night

Stag Night (2008)

Üks järjekordne õudukas, mis köitis minu huvi tänu sellele, et siin mängib Scott Adkins, kes "Undisputed 2 ja 3"-es tegi väga hea näitlemistöö. Seega sattusin filmi vaatama igasugu eelarvamusteta ja lihtsalt huviga näha Scott Adkins-it õudukas. "Stag Night" omab väga klisheelist stoorit ja tegelasi, kuid see ei tähenda alati et oleks tegemist halva filmiga. Kuna tänapäeval on raske leida filmi, mis on või tundub originaalne. Siiski on palju häid filme, millel puudub originaalsus, aga on piisavalt hästi tehtud et on nauditavad. Kuhu hulka kuulub "Stag Night" ise?

Mike (Kip Pardue - "Thirteen", "Rules Of Attraction") on koos oma venna ja kahe sõbraga poissmeeste peol, kust nad parajasti tänu oma vennale välja visatakse. Sealt edasi otsustavad nad edasi liikuda, et leida mõni uus peokoht. Metroos kohtavad nad kahte naist, kellele Mike-i sõbrad kohe külge hakkavad ajama. Mike-i vend Tony (Breckin Meyer - "Road Trip", "The Craft") läheb veits hoogu ja üks naistest laseb talle pipragaasi näkku. Metroo teeb parajasti väikese peatuse, et lasta teine metroo mööda. Arvates, et tegemist on peatusega teeb üks naistest üksed lahti ja kõik lähevad välja. Metroo juht ei pane tähele, et keegi oleks maha läinud ja sulgeb uksed ja paneb minema. Seistes ühes mahajäetud metroo jaamas ei leia keegi ühtegi pääsu. Otsustades edasi kõndida kuni järgmise jaamani satuvad nad kahe kahtlase tegelase peale, kes ühte snäki aparaati ründavad. Seepeale tatsab kohale üks metroopolitseinik, kes nonde kahtlaste tegelaste poolt surnuks pussitatakse. Nähes seda pealt panevad noored jooksu. Peagi tuleb välja, et need metslased on mingid hullud kodutud, kes New York-i tunnelites elavad ja nüüd on neil vaja leida väljapääs ennem, kui need metslased neile järgi jõuavad.

Film mille nimi on poissmeeste õhtu ei oma ei ühtegi stseeni poissmeeste õhtust, kui just stripi baari taga telefoniga rääkimist mitte lugeda. See pole siiski kõige hullem, kuna juba esimese 10ne minuti jooksul on teada, kes filmi jooksul surma saavad ja kes pääsevad. Samas seda oletades, et kas film kasutab "häppy ending"-uga lõppu või üritab olla selline, kus kõik surma saavad. Originaalset lõppu igatahes siit kahjuks loota polnud ja ei saanud ka. Breckin Meyer ja Scott Adkins on mõlemad väga head näitlejad ja ma ei tea, miks nad seda filmi olid nõus tegema. Ju oli raha vaja vist. See maaalused metsikud kodutud, kes jahivad eksinud inimesi stoori oli nagu suht ok, kuigi väga maitsetult lahendatud. Umbes nagu "The Hills Have Eyes" ainult, et too oli hea film (Selle all ma mõtlen originaal "The Hills Have Eyes"-i mitte seda vaesemehe "remake"-i, kuigi tolle "remake" oli ka parem, kui antud film). Eks see jää enda otsustada, kas visata sellele filmile pilk peale või mitte. Kui igav on ja 25-e krooni kastist see film leida, siis võib pilgu peale vistata, aga usun et selle summa eest saaks midagi paremat, kui "Stag Night".

Lõppvaatus: 2/10

[Safe]

"[Safe]"(1995)

Film, mida on raske kirjeldada, kuna sel filmil on väga võimalik mingi sügavam sõnum, mis minuni ei jõudnud...või siis ka mitte. Igatahes tegemist väga huvitava temaatikaga film, aga kas just tegemist väga põneva filmiga? Nu eks see jää enda otsustada.

Carol (Julianne Moore - "The Forgotten", "Hannibal") on rikas koduperenaine. Mees käib tal tööl ja tema kasupoeg ei tee temast väga välja. Kuna Carol on piisavalt rikas, siis koristustöid ja muud sellist ta eriti ei tee, kuna selleks on neil teenindajad. Siiski on Carol nagu tavaline koduperenaine, kes päevast päeva tegeleb kodu asjadega. Nagu keemilisest puhastusest riided ära tuua ja valida välja sofasi elutuppa ja oma sõbrannadega kohvitada. Nii igav kui see ka ei ole on Carol sellega rahul kuni päevani, kui kõik muutub. Nimelt tunneb Carol end pidevalt väsinuna ja nõrgana. Sealt edasi hakkavad tal kahtlased allergiahood. Arsti juurde minnes ei leia keegi, et Carol-il midagi viga oleks füüsiliselt. Arvatavasti on see stressist, kuid Carol seda nii ei arva. Peagi läheb tema seisund vägagi hulluks, kui tekivad iiveldushood ja ta hakkab verd köhima. Haiglas jällegi ei leita, et naisel midagi viga oleks. Tuleb aga välja, et Carol on tekkinud allergia 21 sajandi vastu. Nimelt kõikide kemikaale sisaldavate toodete vastu. Samuti ei saa ta ka enam oma mehe läheduses olla. Haiglas lebades nääb Carol telekast reklaami, kus räägitakse ühest asutusest, mis on just Carol-i tüüpi inimeste jaoks. Tundub et see on ainus lahendus ja Carol asubki sinna teele. Seal avastab ta, et ta pole ainus kes sellist kahtlast haigust põeb ja seal on ka inimesi kellel on veelgi hullem, kui temal. Kas Carol leiab oma haigusele lahenduse või on see temaga hauani?

Ma ütlen ausalt, et filmi stoori on huvitav ja sellega oleks saanud teha vägagi hea filmi. Siiski polnud see film väga põnev minujaoks, kuna tundus et see terve stoori venis liiga pikalt. Samuti oli kõik nii vaikne ja pidevalt hakkas endal uni peale tulema. Film kui thriller mõjus küll hästi, sest see on tõesti jube, kui sul kõigepeale allergia on ja isegi õhk väljas võib mõjuda surmavalt. Võimalik, et see just selline film, mis tehtud eriti "diipidele", kes leiavad siit kastitäie igasugu sümboolikat jne ja minuni see ei jõudnud. Film-i stoori on huvitav, aga kui tahad midagi põnevamat vaadata, siis kindlasti leidub midagi muud mida vaadata.

Lõppvaatus: 3/10

Jennifer's Body

Jennifer's Body (2009)

Film, mis pealtnäha tundub olevat, kui tavaline igav tänapäeva õudukas, ei pruugi olla väga igav. Nimelt on see üks filmidest, mis mind isegi üllatas. Kuigi nimi nagu Megan Fox ütleb mulle ainult Transformers-i filmid ja need ei olnud midagi niiväga erilist ja seega ei kutsunud eriti vaatama. Siiski ühel igaval õhtul oli tahtmine midagi vaadata ja seega otsustasin pilgu peale visata.

Needy (Amanda Seyfried - "Chloe", "Mamma Mia") on kooli nn. nohik ja Jennifer (Megan Fox - "Transformers", "Whore") on kooli nn. popim tibi. Siiski on nad parimad sõbrad juba lapsest saati. Ühel õhtul kutsub Jennifer Needy ühele kontserdile, kus ta üritab seal esineva bändi liidrit sebida. Kohale jõudes kohtuvad nad bändi Low Shoulder-iga ja selle solistiga. Jennifer hakkab kohe talle ligi ajama ja väidab, et ta on süütu, kuigi ta pole seda. Igatahes koheselt hakkab bänd mängima ja juba esimese laulu juures läheb terve baar põlema. Needy ja Jennifer suudavad WC akna kaudu põgeneda, kuid paljud jäävad leekide vahele lõksu. Bänd ise saab esimesena välja ja pakub Jennifer-ile välja, et too nendega kaasa läheks. Needy üritab Jenniferit eemale meelitada, aga Jennifer läheb peagi koos bändi liikmetega nende kaubikusse ja sõidab minema. Samal öösel ilmub Jennifer Needy uksetaha üleni verine ja riided ribadeks. Seletamata mis juhtus on Jennifer-i esimene reaktsioon sööma minna Needy külmikusse. Sealne toit aga talle ei maitse ja ta oksendab suure hunniku musta löga välja. Seepeale teeb Needy-le maasika kaelapeale ja lahkub. Järgmine päev koolis tundub, et Jennifer-iga on kõik korras, kuid siiski on tema isiksus muutunud. Samuti hakkavad samaaegselt kohalikud poisid surema väga jõhkral moel. Needy peagi saab Jennifer-i käest teada, mis tol ööl juhtus, kui see baar maha põles. Nimelt oli bänd ta metsa viinud ja kinni sidunud. Kartes et teda hakatakse vägistama ütles Jennifer, et ta on süütu ja et nood otsiksid kellegi teise. Tuli aga välja, et bänd tahtis Jennifer-i Saatanale ohverdada, et too annaks nende bändile kuulsust. Kuna Jennifer aga polnud süütu, siis ta tuli tagasi deemonina, kes on koguaeg näljas värske liha järele. Nüüd on Jennifer-il pidev nälg noorte poiste järgi ja kui ta süüa ei saa, siis ta ei tunne ennast ilusana ja on väga nõrk olla. Seega on Needy mures, et Jennifer läheb peagi tema mehe järgi ja ei tea mis teha. Kuidas tappa deemonit ja kas on võimalik vana Jennifer tagasi tuua?

See film omab üht väga head valemit, mis teeb temast hea filmi. Nimelt on tal 80date õudukate sisu + 90date õudukate tegelaskujud + see kõik toodud tänapäeva. See kõik võrdub üks täitsa muhe õuduskomöödia, mis on küll teismekatele suunatud, aga igaüks, kes hindab üht head õudukat musta huumoriga, saab seda nautida. Samuti näitab, et Megan Fox ei pea alati sellist kõva tibi mängima. Talle suudab ka verd loopida ja soolikatega mängida. Film ei pruugi olla väga meeldejääv, aga siiski jääb ta mulle meelde, kui vanakooli õudukas, mis tehtud tänapäeval. Hea näide, kuidas õiget valemit õieti kasutada. Nii et pea igale inimesele soovitaks see vähemalt korra ära vaadata.

Lõppvaatus: 8/10

Deadly Friend

Deadly Friend (1986)

Wes Craven, kes kõigerohkem tuntud "A Nightmare On Elm Street"-i esimese filmi autorina, on teinud palju õudukaid. Neist vähemtuntud "Deadly Friend" on jäänud sinna tahataustale. See ei tähenda, et film siis halb oleks või mis?

Paul (Matthew Laborteaux - "The Aliens Are Coming") on väga tark teismekas. Nimelt nii tark, et keskkooli asemel on ta juba ülikooli tasemel. Nimelt on Paul ehitanud omale roboti BB, kes mõtleb ise ja areneb ise. Kolinud koos emaga uude linna, kus Paul saaks käia paremas ülikoolis ja oma teadmisi rakendada. Kohe esimesel päeval kohtab ta Tom-i (Michael Sharrett - "Kill Me Again"), kes jagab laiali ajalehti. Tom on alguses veitsa kartlik Paul-i roboti pärast, kuid peagi nad sõbrunevad. Peale Tom-i leiab Paul veel endale sõbraks naabritüdruku Samantha (Kristy Swanson - "Highway To Hell", "Buffy: The Vampire Slayer"), kes elab koos oma isaga, kes teda pidevalt peksab. Tulemas Halloween ja kõik kolm koos roboti BB-ga minnakse "trick-o-treat"-ma. Jõudes majani, kus elab üks pahur naine Elvira (Anne Ramsey - "The Boy In The Plastic Bubble", "Meet The Hollowheads"), kes ei lase kedagi oma hoovi. Tom-il tuleb idee, et BB muugiks neile värava lahti ja nood saaks Elvira kulul nalja teha. Paul on küll selle vastu, aga peagi läheb sellega kaasa. Enne kui nad ukseni jõuda suudavad, tuleb Elvira jahipüssiga lävele. Noored suudavad peitu pugeda, kuid BB jääb välja ja Elvira laseb ta tükkideks. Paul on sellepeale väga tujust ära, aga peagi suudab jälle normaalne olla, kui tänupüha tuleb. Nimelt just, siis on tal Samanthaga esimene suudlus. Kuid kohe samal õhtul peksab Samantha isa ta kohe koomasse ja haiglas Samantha sureb. Paul ei lepi sellega ja olles tark medikatudeng, sõidab koos Tom-iga haiglasse, et Samantha keha ära varastada. Edasi ülikooli laboris, sisestab Paul Samantha ajju BB mälukiibi ja tänu sellele tuleb Samantha uuesti ellu. Kuid kõik ei näi olevat samal kohal, kui ennem ja Samantha käitumine ei ole üldse temalik. Kas Paul suutis tagasi tuua Samantha või hoopis kellegi teise?

Ütleme nii, et "A Nightmare On Elm Street"-ist midagi paremat nagunii pole ja samuti ka mitte "Deadly Friend". Siiski on Craven teinud päris hea töö. Film on pooleldi rohkem, kui selline teismekate komöödia, mis muutub peagi suht veriseks ja kahtlaseks. Ideeliselt väga hästi tehtud. Ei midagi väga suurejooneliselt erilist, aga parem kui arvasin. 80date ja ulmeliste filmide fännidele peaks see täitsa meeldima. Nii, et kui film veel nägemata, siis tasub pilgu peale visata.

Lõppvaatus: 6/10

The Crazies (R)

The Crazies (2010)

Mõned päevad tagasi kirjutasin George A. Romero 73da aasta filmist "The Crazies". Sai nüüd lõpuks ka selle "remake" ära vaadatud ja nagu lubatud sai, siis räägin ka sellest lähemalt. Kui hea on see film võrreldes originaaliga ja kui palju neil üldse ühist on?

Kuna tegemist suht hea "remake"-iga, siis võin isegi uuesti selle sisu lahti kirjutada, kuna seda on siin filmis seletatud veitsa teistmoodi. Siiski jäädes peamiselt originaali stoorile truuks.

David (Timothy Olyphant - "Die Hard 4", "Dreamcather") on kohalik sheriff Ogden Marsh-i nimelises väikelinnas, kus kõik tunnevad kõiki ja on selline rahulik elu. Ühel päeval, aga kõik muutub, kui pesapalli mängule ilmub üks linna elanikest jahipüss käes. Arvates, et mees on purjus, üritab David talle rääkida, et too koju läheks ja end kaineks magaks. Mees aga tõstab oma relva David-i suunas ja David on sunnitud ta maha laskma. Lahangul tuleb välja, et tolle mehe veres oli 0,0 % alkoholi. Nii imelik, kui see ka pole ilmub varsti teine laadne juhtum. David-i naine Judy (Radha Mitchell - "Silent Hill", "Pitch Black") on linna arst, kelle hiljutine patsient on lambist oma maja koos oma lapse ja naisega põlema pannud. David paneb ta trellide taha ja ootab millal talle järgi tullakse ja minema viidakse. Järgmisel päeval, aga ei ole keegi järgi tulnud ja tundub, et mees on nakatunud mingisse viirusesse, kuna ta näeb väga zombi välja ja üritab David-it ja tema asepolitseinikku rünnata. Üritades välja helistada ei saa David signaali. Samuti kõik internett ja kogu võrk on maas. Peagi ilmuvad välja gaasimaskides sõdurid ja tirivad David-i ja ta naise bussi. Teadmata mis toimub ja vastuseid saamata on David segaduses, mis toimub. Inimesi uuritakse üle, kes on haiged ja kes pole. Kuna Judy on rase ja tal on väikene palavik, siis arvatakse, et ka tema on nakatunud ja ta viiakse minema. David on üks vähestest, kes viiakse linnast välja kuna tal ei ole midagi viga. David aga sellega ei lepi ja põgeneb tagasi linna, et päästa Judy. Peagi saab David teada, et terve linn on surnud ja täis muteerunud zombisi, kes ei ihka ajusi vaid lihtsalt inimesi võimalikult vägivaldsetel viisidel sodiks taguda. Mis juhtus Judy-ga ja kas sellest nakatunud väikelinnast on väljapääsu?

Üks väga haruldane juhus, kui üks "remake" on hästi tehtud. Film järgib vägapalju stseene originaalist ja samas muudab ja lisab piisavalt uusi stseene, mis tee sellest filmist hoopis teistsuguse kogemuse. Nimelt originaalil pole eriti zombidega midagi pistmist. Seal on rohkem inimemotsioonide ja käitumisviisidega tegemist. Kuna ma ise eeldasin originaalilt ka zombikat, aga olin teadmisel, et pole tegemist zombikaga, ei tundunud originaal mulle väga huvitav. Kuigi tean, et sellel on oma fännid. Ma ei ütle et originaal jama on, aga kuna ma ootasin zombisi ja "remake"-il on zombilaadseid kolle piisavalt, siis muidugi meeldis mulle "remake" rohkem. Ütleks et väga hästi tehtud ja annab lootust, et kõik mis kinos on ei pruugi alati jama olla. Samas kõik oleneb alati vaataja enda maitsest ja iga filmikogemus on individuaalne. Igale horrori ja zombi filmidele fännidele peaks see kindlasti meeldima. Eriti "28 Days Later"-i fännidele, kuna tegemist umbes samalaadsete nn. zombidega.

Lõppvaatus: 8/10

Orphan

Orphan (2009)

Film, mis kaudselt tundus mulle kui üks tavaline suveõudukas, mida hollywood aegajalt välja laseb. Minu üllatuseks ei olnud tegemist järjekordse "Omen"-i tüüpi koopiaga. Eks filmi põhi teema on jah sama, et kuri iivel laps jne. "Orphan" on aga miljon korda parem, kui "Omen"-i filmid. Nagu juba aru vist saada on, mulle see film meeldis väga. Millest aga film täpsemalt räägib?

Kate (Vera Farmiga - "The Departed", "Dummy") ja John (Peter Sarsgaard - "Garden State", "Salton Sea") on abielupaar, kellel on 2 last. Kolmanda lapsega on, aga sünnitusel raskusi ja ta sureb. Seepeale otsustavad Kate ja John kolmanda lapse adopteerida. Peagi leiavad nad endale ideaalse lapse nimega Esther (Isabelle Fuhrman - "Hounddog", "Children Of The Corn"(remake)), kes olevat pärit Venemaalt, aga oskab ideaalset inglise keelt. Kui Esther oma uude kodusse satub sõbruneb ta kohe pere noorima kurdi Max-iga (Aryana Engineer). Samas ei meeldi ta koheselt pere vanimale lapsele Danilel-ile (Jimmy Bennett - "The Amityville Horror"(remake), "Evan Almighty"). Tänu oma unikaalsele riietumis stiilile, satub Esther kohe esimesel päeval koolis mõnituste alla. Muidu tundub, et Esther-ile meeldib väga tema uus pere ja ta tundub väga normaalne olevat. Peagi aga hakkab Kate märkama, et Esther ei pruugi olla nii süütu, kui ta näib. Samuti saab Kate teada, et Esther ei olegi Venemaalt pärit ja keegi ei tea kust ta välja ilmunud ja kes on tema päris vanemad. Mis on Esther-i suur saladus ja mis on tema plaanid Kate-i perega?

Siit väikene haruldane tekstiosa, kus ma räägin filmist veitsa lähemalt. Kuna see sisaldab "spoilereid", siis need kes seda filmi näinud pole ja tahavad seda vaadata ilma üllatusi rikkumata, siis ärge seda lõiku edasi lugege!!!

Need, kes aga seda nagunii vaadata ei viitsi ja tahavad tada, mis lõpus juhub, siis palun aga...continue.

Nimelt on siin filmis väga palju "twist"-e ja mõned neist ma lihtsalt pean ära mainima. Esiteks pole tegemist mingi deemoni lapsega nagu üldjuhul seda tüüpi filmides on. On tegemist täitsa 100% inimesega. Tänu sellele on kõik tema teod miljon korda mõjuvamad. Nii psühhopaatset last pole ma ennem filmides näinud. Eriti veel keegi, kes on inimene ja pole mingi saatana laps ega muu deemoni poolt seestatud vms.

Üks eriti huvitav hetk filmist oli mulle see, kui kuulsin lambist eesti keelt. Tulebki välja, et Eesti pole midagi nii tundmatu enam. Ühesõnaga tuleb filmist välja, et psühho Esther on eestlane. See on juba omette twist, mida hollywoodi filmist tavaliselt ei oska oodata. Muidugi sai kohe naerda Karel Roden-i tegelase "eesti aktsenti". Siiski hea üritus.

Kõige suurem twist siin on siiski filmi lõpp. Terve film oli jäetud mulje, et tegemist psühhost 9 aastase lapsega. Tuleb välja, et tegelt on tegemist 33 aastase psühho naisega, kellel on mingi kasvamise puue vms. Ma võin võibolla eksida, aga minu jaoks on see küll päris originaalne asi mida ei osanud oodatagi.

Et üldse tänapäeva filmidest originaalseid ideid leida on päris suur twist juba omaette.

Muidugi on siin filmis veel palju muid üllatus momente, mida kõike ei hakka ette lugema. Võin olla nii julge ja öelda, et tegemist 2009 aasta parima filmiga. 100% põnev ja loogiline. Tean, et paljudele ei pruugi see film meeldida just sellepärast, et ta on vast liiga brutaalne ja liiga julge. Mis mulle just väga meeldib, sest see lisab filmile realismi. Tõsi et põhi stoori ja point on selline tavaline õudusfilmi mall. Seda malli on aga õieti ära kasutatud ja tulemuseks film, mis tundub täitsa uus ja värske. Esther-i rollis olev Isabelle Fuhrman on tõesti hea näitleja ja usun, et temalt on tulevikus loota veel häid rolle. Nagu alati on igal filmil tänapäeval vähemalt 2 lõppu. Esimene lõpp, mis on kõigile, kes tahavad näha häid ja huvitavaid lõppe. Ehk reaalne ja huvitav lõpp. Teine aga selline, mis on tehtud peamiselt USA rahvale ja kristlikele ja muidu inimestele, kes tahavad ainult "häppy ending"-uid näha ja ei midagi muud. Muidugi on esimene lõpp parem ja ka režisööri enda valik. Siiski on karta, et see lõpp eksib just filmi ekstratesse ära ja peab eraldi vaatama. Sellepärast tulebki filme ostes hoolikalt uurida, mis tüüpi väljalaske versiooniga antud film on.

Film meenutab natukene "The Good Son"-i, aga on sada korda parem ja kui võrrelda seda "Omen"-iga, siis Damien tundub väga hale Esther-i kõrval. Damien oleks, kui selline tagasihoidlik paipoiss ja võrreldes seda, et Damien oli saatana laps ja Esther on lihtsalt inimene, siis Damien tundub väga hale, kuna Esther tundub miljon korda rohkem deemonlikum.

Ei hakka pikemalt edasi seletama, kuna juba teada mis minu seisukoht selle filmi juures on. Kõigile, kes tahavad põnevat ja huvitavat õudukat ja meeldib kui mindakse üle piiri, siis see film on teile. Eks kokkuvõttes see ole jällegi kuidas kellelegi. Kellel on ja kes planeerib adopteerida last, siis teile võib see film isegi hirmus olla. Aga in the end just keep telling yourself...its just a movie, its just a movie...or is it?

Lõppvaatus: 10/10

Highway To Hell

Highway To Hell (1991)

Filmi poster pole vast kõigeparem, aga see eest film on. Kuigi filmi trailer-is on AC/DC tuntud "Higway To Hell" laul, siis miskipärast see siit filmist puudub. Väga hästi sobiv "theme song" oleks muidu, aga nu see selleks. Kuhu viib siis põrgu maantee?

Charlie (Chad Lowe - "True Blood", "Candles In The Dark") ja Rachel (Kristy Swanson - "Buffy The Vampire Slayer", "Deadly Friend") on noored, kes teel Las Vegasesse, et salaja abielluda. Maanteel sõites tekib Charlie-l paranoia, et nende taga sõitev politseinik jälitab neid ja otsustab kõrvalteele keerata. Sealt edasi sõites jõuavad nad ühe bensiini jaamani. Sealne omanik pakub neile, et nad saavad öö seal veeta ja hommikul edasi sõita. Noored, aga keelduvad ja tahavad edasi sõita. Seepeale jaama omanik hoiatab neid, et nad ei peatuks teeribal, mis on kahe puu vahel. Peagi, aga samal teeribal jääb Charlie tukkuma ja teeb äärepealt avarii. Siiski suudab ta ohtutult seisma jääda. Koheselt ilmub aga välja politsei auto. Tuleb aga välja, et pole tegemist tavalise politseinikuga. Nimelt tõmbab see politseinik Charlie auto ukse eest ja tirib Rachel-i endaga kaasa. Charlie üritab temaga võidelda, aga see kahtlane politseinik lööb ta oimetuks. Teadvusele tulles sõidab Charlie tagasi bensiini jaama, et sealt abi kutsuda. Bensiini jaama omanik , aga ütleb, et tal pole telefoni ja et ta teab, kes Rachel-i ära röövis. Nimelt oli see põrgument ja Charlie peab kohe teele asuma, kui ta tahab Rachel-it päästa. Kuna Charlie Ford Pinto on paras logu, siis otsustab jaama omanik talle anda oma tuunitud valge 1940 a. Ford Deluxe Coupe-i. Charlie asub kohe teele, aga ta peab põrgust tagasi saama ennem päikesetõusu või muidu jääb ta põrgu igaveseks. Seal teelõigul, nende kahe puu vahel asub maantelõik põrgusse ja Charlie peab seda piisavalt uskuma, kui ta tahab põrgu sõita. Peatselt avastabki ta ennast suurelt liivaselt tühermaalt ja asub põrgumendi järele. Kuid põrgument pole ainukene kellega Charlie-l raskusi tuleb. Nimelt on see koht täis igasugu kahtlasi tegelasi ja kõik ei ole selline nagu näib. Kas Charlie saab põrgumendile järgi, et päästa Rachel ennem, kui päike tõuseb?

Tõsi, et filmi sisu kirjeldasin ainult filmi esimesed 22 minutit. Seda aga sellepärast, et avastamisrõõm oleks seda magusam. Eks sel filmil on omad sisulised vead nagu, et see päikesetõusu asi tundub olevat tähtis reegel, kuid filmi jooksul saame teada, et paljud ignoreerivad seda. Siiski vaatamata sellele ja mõnedele teistele asjadele on tegemist suurepärase filmiga, mis tõesti peaks saama oma ametliku DVD reliisi. Vähemalt ma loodan, et kunagi see ka juhtub. Niikaua peab rahul olema VHS, LaserDisc ja mitte ametlike DVD koopiatega. Tõesti originaalne stoori ja ei ühtegi igavat hetke. Alates algusest lõpuni on film täis põnevust ja silmailu. Ben Stiller omab koos oma õe ja isaga paar lahedat pisirolli ja isegi rokikuninganna Lita Ford-il on väikene roll. Üks eriti lahe stseen on, kus Gilbert Gottfried on Hitler-i rollis ja mängib kaarte koos Cleopatra ja Attila-ga, väites et ta pole Hitler. Film on täis lahedaid stseene ja lahedate tagaajamistega. Igaüks peaks leidma siit filmist nii mõndagi, mis neile meeldib, aga kõigerohkem neile, kes hindavad vanakooli sürre õuduskomöödiad. Tõesti üks parimaid filme, mida ma näinud.

Lõppvaatus: 10/10