The Haunted World Of El Superbeasto

The Haunted World Of El Superbeasto (2009)

Ma arvasin jah, et väga sellistest uutest asjadest siia ei kirjuta. Aga nu "Rise"-ist ju sai juba kirjutatud ja siiski on meil hetkel tegemist härra Rob Zombie-i teosega. Ok see pole võibolla kõige lahedam asi, aga siiski mulle väga meeldis ja igav siin ei hakka. Põhinedes ühe Rob Zombie enda koomiksi põhjal, siis kes antud teemaga kursis peaks ära jagama, mis laadset värki selles animeeritud filmis näha võib.

El SuperBeasto (Tom Papa - "Bee Movie") on maailmakuulus Mehhiko maadleja, kes vabal ajal satub igasugu lahedatesse seiklustesse ja omal moel on enda arust hull superkangelane. Tema poolõde Suzi X (Sheri Moon Zombie - "House Of A 1000 Corpses") on jällegi midagi sinna superkangelanna kanti. Vähemalt nii on tema sissejuhatus, kui ta parajasti koos oma tehtud roboti Murray-iga (Brian Posehn - "Grind"), kes suudab enda muuta igasuguseks transpordi vahendiks, röövivad Hitleri pea ja põgenevad suure hordi zombi-natside eest. Samal ajal leiab El SuperBeasto ööklubis aega veetes oma elu suure armastuse, või õigemini lihtsalt väga kauni tsiki, kes ta väga kiima ajab. Selleks tsikiks on klubi suurim strippar Velvet Von Black (Rosario Dawson - "Death Proof", "Sin City"), kes juhtub olema Dr. Satan-i (Paul Giamatti - "Shoot'em Up") saatuslik naine, kuna tema tagumikule on tattoveeritud 666. Dr. Satan on kunagine nohik, kes nüüd mingil moel elab maa all King Kong-i laiba sees, või on see põrgu. Täpselt ei saa aru kuna ta peab abielluma Velvet-iga, et muutuda suureks kuradiks ja siis alles olla põrgu valitseja vms. Igatahes Dr. Satan-i gorillast abiline röövib ära Velvet-i ja El SuperBeasto teeb oma missiooniks Velvet ära päästa. Seega ta kutsub appi oma poolõe Suzi X-i ja ise läheb tagasi getosse, et oma houmide abi paluda Velvet-i päästmisel. Kuigi kõik ei lähe nagu plaanipäraselt.

Kokkuvõtteks mulle väga meeldis see multikas/film. Ei hakanud edasi seletame, kuna muidu poleks huvitav endal vaadata. Tunnistan ausalt ülesse, et ma pole ise Rob Zombie koomiksitega kursis. Nii et võimalik, et ma midagi võibolla kirjeldasin valesti, et miks keegi ja kus on. Aga mina järeldasin asjadest nagu mina seda käesolevas filmis nägin ja aru sain. Põhiline on ikka ise ära vaadata ja otsustaada, mis just toimus. Igale Rob Zombie fännile ja horror-i fännidele peaks see meeldima. Netist lugedes oli leida väga palju negatiivseid arvustusi selle kohta, aga mina ütleksin, et see küll midagi jama pole. Eriti meeldis mulle, et filmis on näha palju tuntuid kõrvaltegelasi. Nagu: Michael Myers (mitte see näitleja, vaid Halloween-ist sarimõrtsukas), Alien, Jack Torrance (The Shining), Edward Scissorhands, Creature From The Black Lagoon, Bride Of Frankenstein, The Mummy, Dracula, Leatherface, The Fly, Otis, Capten Spaulding, jne. Nii et soovitan väga neile, kellele eespool nimetatud tegelased midagi ütlesid. Lihtsalt mulle Rob Zombie muusika meeldib ja võimalik, et see on suur mõjutaja, aga mees ise on ka lahe ja nu mulle meeldis.

Lõppvaatus: 7,5/10

Mirror Mirror

Mirror Mirror (1990)

Esimene kord, kui seda filmi nägin, tuli koheselt meelde Stephen King-i "Carrie". Kuna põhi stoori seisneb samuti sellel, et kooli kõige vähem populaarne tüdruk hakkab kasutama oma spetsiaalseid võimeid, et mõnitajatele kätte maksta. Siiski on siin lähenetud tema spetsiaal võimetele veits teise külje alt ja tegelikult on see täitsa hea film. Millele on tehtud veel 3 järge, mis pidid jääma esimesele väga haledalt alla. Ma küll ise järgesi näinud pole ja ei usu ka, et kunagi nii igav hakkab, et need ära vaatan. Kuna igalpool nende arvustusi lugenud, mis on soovitanud neist eemale hoida. Pluss nende trailerid juba näita ära, et lihtsalt haledad filmid, mis üritavad originaal "Mirror Mirror" nime pealt raha teenida. Originaal "Mirror Mirror" pole küll nüüd midagi väga erilist, aga mulle ta meeldis sellegi poolest.

Film räägib ühes väga kurjast peeglist kellele meeldib olla väga kuri. Teinud oma deemonlikke tegusi 30datel ja alustamas neid uuesti varajases 90dates. Megan (Rainbow Harvest - "Earth Angel") on noor gootiteismekas, kes peale oma isa surma kolib koos oma ema Susan-iga (Karen Black - "House Of A 1000 Corpses", "Trilogy Of Terror") uude majja. Maja milles pesitseb kuri peegel ise. Esimene päev uude kooli minnes satub Megan kohe teiste õpilaste mõnituse objektiks. Ainukene, kes teda vähegi mõistab ja kui sõbrana võtab on Nikki (Kristin Dattilo - "Intolerable Cruelty"). Alguses ei saa Megan aru, miks enamus tema soovid järsult täide lähevad. Peagi aga märkab ta, et selle põhjustajaks on müstiline peegel tema toas. Peegel täidab kõik Megan-i soovid ükskõik, kui tühised või pahatahtlikud need ka poleks. Kõik näib minevat nii nagu Megan tahab, kui järsku ta avastab, et peegel on veelgi verejanulisem, kui ta arvab ja Megan on kaotamas kontrolli.

Kokkuvõtteks ütleks, et kõigile kellele meeldivad kurjad peeglid ja tüdrukud, kes nende abil oma vaenlasi ja tuttavaid tapab, siis see film on teile. Selline väga mõnus õhtune filmivalik, mida soovitatav vaadata koos oma kallimaga ja pärast peeglid kinni katta...või mitte. Filmil on väga kahtlane lõpp, mis on veits mitmetpidi õudne ja samas segadust tekitab. Aga nii meile ju meeldibki. Lõpu poole saab ka viimaks näha seda olendit, kes elab peegli sees ja kõige selles segaduses süüdi on. Nii et põnevust jätkub ja neid üllatus momente on ka parajalt.

Lõppvaatus: 7/10

Black Circle Boys

Black Circle Boys (1997)

Selline suht tüüpiline hilis 90date õuduspõnevus sugemetega draama. Kuigi õudus on veits valesti öeldud, kuna erilist õudsat siin midagi pole. Tegemist tõsielul põhineva looga, kuid neitst uurides avastasin, et filmil väga vähe pistmist tõsilooga. Millel on oma 1996-da aasta dokumentaal "Paradise Lost: The Child Murders At Robin Hood Hills". Siiski film tegeleb koolinoortega, kes praktiseerivad satanistlike rituaalide ja värkidega.

Kyle Sullivan (Scott Bairstow - "The Postman") on tüüpiline teismeline, kes on hiljuti kaotanud oma parima sõbra. Kolides uude linna üritab ta leida omale uusi sõpru ja unustada halbu mälestusi. Peagi kohtab ta üht hipi tsikki Chloe (Tara Subkoff - "The Cell"), kes tutvustab talle kes on kes. Kyle-i silma jääb koheselt kooli kohalik badboy Shane (Eric Mabius - "Resident Evil"), kes kutsub Kyle-i õhtul metsa ühele peole. Ehk grupp kohalikke hevikad ja muud diibid noored, kes lõkke ümber istuvad ja joovad ja teevad hunnik narkot. Muidugi ei ole õhtu täiuslik, kui seda ei lõpetata ühe vereohverduseta, kus igaüks enda käest mõned tilgad verd lõkkele tilgutab. Kyle-i jaoks on see kõik väga lummav, et Shane otsustab tema tuua kohalike nn. satanistliku gängi liikmeks nimega The Black Circle Boys. Samas on neil vaja trummarit nende bändi nii, et Kyle sobib väga hästi neile. Siit pihta hakkab pidev narko tegemine, haudade rüüstamine, kodudesse sisse murdmist ja veel rohkem narko tegemist. Kuni lõpuks asjad hakkavad karmiks kiskuma, kui väikeloomade ohverdamine ja Kyle hakkab kahtlema, kas ta ikka tahab enam olla üks nendest.

Kokkuvõttes on film täitsa ok. Sesmõttes et kohati tundub veits naljakas, et tegelane Shane on koguaeg nii psühh ja samas on see veits skeeri, sest mõned inimesed ongi päriselt sellised. Muidu on film isegi täitsa põnev, et ei venitata väga ja ei teki momente, kus tuleb tuju teha midagi muud. Nii et ma ei oskagi muud öelda, kui et inimestele kellele sellised okultistlikud põnevusfilmid meeldivad, siis Black Circle Boys-ile tuleks pilk peale heita.

Lõppvaatus: 6,6/10

Howling 2: Stirba - Werewolf Bitch

Howling 2: Stirba - Werewolf Bitch (1985)

Järg 1981 aasta filmile The Howling. Tol ajal mitte eriti hästi vastuvõetud film, aga mõned aastad hiljem on omandanud teatud kuulsuse osade filmifännide seas. Võimalik tänu näitlejatele Sybil Danning ja Christopher Lee. Samas eks tal ole oma müstika 80date B-filmide õudus žanri poolt. Libahundid ja Christopher Lee on juba piisavad komponendid, et valmistada igale B-filmifriigile silmarõõmu.

Film hakkab esimese osa kangelanna, ajakirjaniku Karen White-i matustega. Tema vend Ben (Reb Brown - "Street Hunter") kohtab matustel kahtlast meest nimega Stefan Crosscoe (Chritopher Lee - "Scars Of Dracula", "The Wicker Man"), kes väidab, et ta on libahundikütt ja libahundid on süüdi Ben-i õe surmas. Alguses Ben kahtleb tema jutus, aga peagi muudab oma arvamust. Kuna Stefan näitab talle video asitõendit libahuntidest ja kutsub Ben-i kaasa surnuaiale, et tappa tema õde, kellest on saamas libahunt. Nähes seda kõike on Ben veendunud libahuntide olemasolust ja ohust siin ilmas. Stefan teeb talle ettepaneku sõita Transilvaaniasse, et tappa libahuntide kuninganna Stirba (Sybil Danning - "Malibu Express", "Rob Zombie's: Halloween"). Kohale jõudes avastavad nad aga ennast väga ebakindlal pinnal. Kuna libahundid on vallutanud pea terve küla ja lähedased metsad. Kes on veel inimesed ja kes on libahunt maskeerunud inimnaha all? Kas Stirba-t on üldse võimalik peatada?

Kokkuvõttes on film küll natukene aeglasti arenev, aga siiski väga nauditav libahundifilm. Minu lemmik koht on siiski suht alguse poole, kus üks libahundi tsikk mängib oma "toiduga". Väga lahe on ka näha 80date gootiklubi Batcave-i siin filmis, kus kohalikud punkarid ja gootinoored naudivad filmi theme song-i bändilt Babel. Lugu, mis on väga hea, aga kuna see on pea ainuke lugu, mis pidevalt siin filmis mängib, siis teatud aegadel muutub veits tüütuks. Siiski väga mõnus libahundikas ja 80date friik õudusfilme.

Lõppvaatus: 7,8/10

Spine Chillers: Episood 5 - Goths (seriaal)

Goths (2003)

Täpsemini siis tegemist episoodiga Goths, mis on osa seriaalist Spine Chillers. Spine Chillers on briti musthuumori sari ja Twilight Zone-i tüüpi seriaal, kus iga episood on eraldi ja omaette stooriga. Episoode seriaalil kokku küll ainult 6 ja ma pole ise neid kõiki näinud. Siiski see episood oli täitsa naljakas ja tasemel, nii et otsustasin väikese arvustuse sellest teha.

Episood ise räägib kahest gootikutist (või õigemini industrialistidest nagu nad ennast siin kutsuvad) Tim (Tim Plester - "Control") ja Grishnack (Mackenzie Crook - "Pirates Of The Caribbean"), kes otsivad omale korterit. Korteri otsingud ei lähe, aga neil väga edukalt, kuna tänu nende välimusele lükatakse uks nende nina ees kinni. Peagi aga Tim-i ja Grishnack-i õnn pöördub ja nad kohtavad korteriomanikku nimega Balfus (Mark Heap - "Stardust"), kes on ka goot. Balfus tundub küll natu kahtlane, aga Tim ja Grishnack saavad omale lõpuks korteri. Kohe sissekolimisel värvitakse terve elamine mustaks. Isegi piimale lisatakse musta toiduvärvi. Grishnack teeb omale mullast aseme, kus magada, kuna ta peab ennast vampiiriks. Ühesõnaga terve elamine tehakse nagu gootidele ikka peab olema. Järgmisena korraldavad nad suure soolaleiva või teisisõnu musta missa, mille lõpul nad avastavad eelmise üürniku kohta midagi väga kahtlast...

Ei hakka lõpp ära spoilima, aga suht nn. twistiga lõpp on. Ma ei tea, aga mulle meeldis see osa niiväga. Tuli kohe tahtmine oma voodilogu välja visata ja mullast ase teha. Nägi kuidagi eriti lahe ja mugav välja. Gootiklubi "The Severed Head" oli lahe ja ühel väga ära needistatud vennal oli veel lahedam ära needistatud koer. Ühesõnaga mõnus gootiparoodia. Nagu päris.

Lõppvaatus: 9,9/10

Rise

Rise (2007)

Rise aka Blood Hunter on üks järjekordne tüüpiline tänapäeva "õudukas" või kuidas iganes neid kutsuda. Ehk hoopiski mingi vampiirika teemaline põnevusfilm. Igatahes pole ta kõige hullem ega ka midagi erilist. Vaatama kutsus ainult 2 asja: esiteks oli igav ja tuli tuju mõnda uut vampiirikat vaadta. Teiseks lihtsalt oli igav ja midagi targemat ei tulnud pähe. Põhjused miks ootused polnud sellest filmist kõige suuremad oli lugeda postri pealt. Nimelt seal kirjas, et samade vendade poolt tehtud film, kes tegid Grudge-i remake-id ja Gothika. Nii et see oli juba halb enne, et siit midagi erilist ei tule. Ühesõnaga film, mis igavusest vaadatav...niivõrd kuivõrd.

Film ise räägib ühest naiskirjanikust nimega Sadie (Lucy Liu - "Kill Bill vol.1"), kes ühte lugu jälgides satub vampiiride küüsi ja ärkab surnukuuris paar päeva hiljem. Natukene segaduses olles ja üritades aru saada, mis temaga toimub, üritab Sadie enesetappu teha. Siiski olles surematu see ei toimu ja peagi otsustab hakata vampiirikütiks. Täpsemalt jahtmia oma tapjat nimega Bishop (James D'arcy - "Exorcist: The Beginning") ja tema kaaslasi. Bishopi jäljel on ka põhjakäinud dektektiiv Clyde (Michael Chilklis - "The Shield"), kes otsib kättemaksu oma tütre mõrva eest. Peagi Sadie ja Clyde-i teed ristuvad ja otsustavad koos töötada.

Kokkuvõttes nagu ennemgi öeldud on see väga selline tüüpiline tänapäeva põnevus/õudukas, mis ei ole ei õudne ja mitte eriti põnev. Siiski film algas pihta normaalselt, et tuli isegi tahtmine teada, mis toimub. Kuid pika peale hakkas see väga venima. Kokku kestab film ise pea täpselt 2 tundi. Oleks ta lühem, siis oleks kindlasti parem ka. Samas erilist vahet ei ole kuna polnud pea tundigi vaadanud, kui huvi hakkas kaduma. Samas eks see ole igaühe enda teha. Lihtsalt Lucy Liu vampiirina minule midagi ei paku. Suurim pluss aga on see, et effektid on normaalsed ja arvutigraafikat on kasutatud minimaalselt. Habemes Marilyn Manson baarmeni rollis oli ka täitsa fun vaadata. Minu soovitus - kui vampiirikat otsid, siis soovitan leida midagi muud vaadata.

Lõppvaatus: 4/10

Population: 1

Population: 1 (1986)

Film, mida võib tõlgendada ka ühe väga pikka muusika videoga või parem nimetus visuaalne-muusikaline teos. Siiski võtan mina seda, kui post-apokalüptilist muusikali. Kõik tegelased filmis on reaalsed tegelased, ehk ei ole tegelasi võlts nimedega. Siiski filmi sisu ja jutustus on vägagi fiktiivne ja mitte tõsi lool põhinev. Lihtsalt mainin, kui keegi peaks arvama, et maailm on lõpule jõudnud ja kedagi elusat enam ei eksisteeri. Aga edasi siis filmist endas...

Film algab muusikalise palaga, kus maailm on just elanud üle tuuma katastroofi. Peale seda näeme meie peategelast Tomata du Plenty (The Screamers-i solist), keda juhtab kahtlane Elvise jäljendaja punkrisse, kus on muusika stuudio ja igasugu audio ja videotehnika. Elvise jäljendaja lahkub ja järgmine tuumapomm plahvatab - jättes meie peategelase ainukese elusa ellujäänud inimesena maailmas. Olles sellest teadlik, otsustab ta teha ühe võimsa hüvastijätu peo maailmale. Kujutades ette omale palju seltsilisi, kellega seda kõike tähistada. Edasi siit tuleb jada muusikalisi meenutusi ja vestlused elust ja kõigest. Kõik kuni kahtlase lõpuni...(milles ma siiani pole veel täpselt kindel, mis edasi sai.)

Nii kahtlane, kui ka see film ei tundu, on ta väga nauditav teos. Nii kõrvadele, mõistusele ja silmadele. Kindlasti läheb rohkem inimestele peale, kes on 80date kino ja sürride asjadega austajad. Kui esimese vaatamisega tundub, et jätab segaseks, aga positiivsed tunded, siis soovitan kindlasti teise korra uuesti vaadata. Saab selgemaks ja vähemalt mulle hakkas rohkem meeldima. Ütlen ausalt, et on raske sellist filmi hinnata, aga I´ll do my best...

Lõppvaatus: 7/10