Friday, October 30, 2009
Tuesday, October 27, 2009
Top 13 Halloween Movies
Õigekohe on käes järjekordne Halloween ja siit, siis väikene list filmidest, mis selle pühaga niivõrd hästi sobivad. Esiteks seletan kohe lahti, et pole tegemist tavalise top järjestusega. Ühesõnaga filmid pole järjestatud paremuse järjekorras, kui välja arvata esimene koht ainult. Põhjus lihtne - kuna on niipalju häid filme, mis sobivad Halloween-i pühadega ja enamus on suht võimatu võrrelda, siis tegin listi järgmiselt. Nimelt nimetasin iga kohapealt 2 filmi. Üks rohkem musta huumoriga ja teine tõsine õudukas. Siiski eks ole mõned erinevused, aga üldplaan siiski nagu ennist mainitud. Alustame jällegi tagantpoolt ja seekord iga koht on omast kategooriast. Nimelt 2 parimat tulnukatest, kummitustest, vampiirikatest, zombidest jne. Eks lisan ka iga koha juurde oma kirjelduse ja võimalik, et ka mini arvustus. Üldjuhul on lihtsalt üks list filmidest, mis on Halloweeni pühadeks ideaalsed. Muidugi jäi miljon väga head teost nimetamata, aga nu kõik ei saa ju mahtuda. Eks järgmine aasta teen nendest, mis seekord listi ei mahtunud. Mitte et nad halvemad oleks. Lihtsalt tegin nendest, mis minujaoks on olnud asendamatud elamused. Nii, et "Friday the 13th", "Amityville", "Day Of The Dead"-i jne fännidele saab järgmine kord midagi leitud. Aga eks asume siis listi juurde.
13. Best of Aliens: They Live(1988)/Alien (1979)
They Live on üks väga naljakas ja nauditav film tulnukatest, kes on salaja meie seas elutsemas ja meie maailma juhtimas. Üks mees, aga avastab ükspäev kahtlased päikseprillid, tänu millele ta näeb neid tulnukaid ja muid asju mida nad inimeste eest varjata püüavad.
Alien ei vaja mitte mingit sisu kirjeldust, kuna kõik peaks seda näinud olema. Kui sina aga pole seda veel näinud, siis ei hakka ma siin midagi sellest kirjutama, vaid et otsi ülesse ja vaata see klassika ära.
Halloween on juba iseennast seletav film, miks ta siia listi sobib ja teadagi üks klassikasi Slasher-i žanr-i esindaja. Samuti peaks selle filmiga pea igaüks tuttav olema ja kui pole, siis "a-must-see".
Childs Play on samuti piisavalt hästi tunutud teatud seltskondades ja kellele see veel midagi ei ütle, siis lisan, et see on see film, kus on kuri seestatud nukk Chucky. Kui see veel ikka midagi ei ütle, siis tuleb see kiirelt ülesse otsida ja ära vaadata. Mõrvarlikud nukud on alati lahedad ja eriti Halloweenil.
An American Werewolf In London on minujaoks parim libahundi filmidest, kuna seal on kõike ja ta on piisavalt spooky ja piisavalt musta huumorit. Klassika, mis tuleks igal libahundi fännil ära näha.
Wolf on lihtsalt juba lahe ja sobilik, sest seal mängib Jack Nicholson ja ta teeb seda ideaalselt nagu alati. Kas on tegemist 1941 aasta remake-iga? Mõni ütleb, et on, aga minuarust ta seda pole. Muidugi on sisu suht sama, et mees saab libahundi käest hammustada ja hakkav vaikselt ise samasuguseks muutuma. Siiski minujaoks on see omaette libahundikas, mis on vägagi stiilne.
Nightbreed on lihtsalt üks sobilikematest Halloweeni filmidest. Kuna siin on lihtsalt niipalju huvitavaid olendeid ja müstikat ja...Ütleme nii, et kui kellegil on kostüümi ideedega probleeme, siis peale seda filmi peaks neid olema rohkem, kui vaja.
Jeepers Creepers on üks parimaid 21 sajandi õudukaid. Ta on stiilne ja tal on see omane vanakooli erapära. On üks koll, kes või mis ta on ja miks ta teeb mida ta teeb ja miks ta ära kuidagi ei sure. Vot see on "creepy". Film, mis on tehtud korralikult ja väga vähese arvuti effektidega ja mul ei ole otseselt sõnu. Lihtsalt tuleb võtta hunnik popcorn-i ja ära vaadata.
Fight Night on üks parimad vampiirika komöödiad oma 80date eripäraga. Tõsi et "The Lost Boys" on parem, kui see film, aga "Fright Night" on rohkem Halloweenilikum. Kuna ühe teismeka naabermajja kolib üks vampiir ja nu sellest juba piisas mulle, et see film omale soetada.
Nosferatu on esimene vampiirifilm üldse ja ka üks kõige creepymaid. Tänu sellele et on tegemist tummfilmiga ja Count Orlok nägi tõeliselt hirmuäratav välja. Eriti meeldejäävam stseen on vist kõigile, kui tema vari mööda treppe ülesse hõljub.
8.Best Of Clowns:Killer Klowns From Outer Space (1988)/IT (1990)
Killer Klowns From Outer Space on üks parimaid klounide horror/komöödiad. Eriti võimsate 80date effektide ja kostüümi kujundustega film. Lihtsalt parim klounifilm.
Stephen King-i IT on põhjus, miks paljudel inimestel on klounifoobia. Kes seda lapsepõlves nägid said piisava shoki. Need kes aga peale selle vaatamist kloune kartma ei hakanud, kas ei vaatanud filmi korralikult või neil on tõesti head närvid. Film on täitsa spooky ja Halloweeni jaoks sobiv klouni õudukas.
Re-Animator on lihtsalt üks parimaid näited hullst teadlasest, kes üritab leida vastust kuidas ellu äratada surnud ja teeb seda peaaegu ideaalselt. Naljakas ja hirmuäratav teeb selle filmi sobivaks Halloweeni filmivalikusse.
Bride Of Frankenstein on minujaoks lihtsalt parim Frankensteini seeriast. Kuigi tean et paljudele meeldis esimene rohkem. Siiski Frankensteini koletise pruudil on võrratud juuksed ja minujaoks on see film just eriti tänu Dr. Pretorius-ele, sest tema oli see kõige skeerim vend.
See on väikene erand, kus kõik 3 filmi on lihtsalt niivõrd omaette geniaalsed, et see neist ühtegi mainimata jätta. Evil Dead on neist kõige suurem õudukas. Evil Dead 2: Dead By Dawn on neist kõige parema huumori ja effektide ja stooriga. Army Of Darkness ehk Evil Dead 3 on eriti sobilik Halloweeniks kuna seal on nõiad ja elavad skeletid ja muud sellist. Lihtsalt kui tõesti kellegile need nimed midagi ei ütle, siis teie Halloweeni õhtu olgu nende filmidega sisustatud.
Phantasm on üks parimaid filme mille kõik 4 osa on edasi liikuv stoori ja ükski neist pole halvasti tehtud, kui sulle selle filmi stoori istub. Kuri Tallman-i tegelaskuju on nii creepy, et lihtsalt pole sõnu seletadagi. Lihtsalt spooky ja üks parimaid Halloweeni filmiõhtuteks.
In The Mouth Of Madness on minuteada üks parimaid fantaasiaõudukaid ja Halloweeni öö filme just sellepärast, et ta on nii "twisted" ja õudne ja sürr, et ta lihtsalt on niivõrd lahe. Kujutage ise ette, et mõni õudusraamat, mida te olete lugenud hakkab päriselt toimuma ja teie olete seal tegelaseks.
Return Of The Living Dead on lihtsalt üks parimaid zombikaid ja ideaalne Halloweeni filmiõhtuks. Zombihuumorit piisavalt ja tegelased on meeldejäävad ja stoori nii segane, et anna olla. Lihtsalt "a-must-see".
Dawn Of The Dead on minuarust "THE ZOMBIE MOVIE" ehk kõige parem sellest žanrist. Ja ma räägin 1978 aasta originaalist, mitte "remake"-ist, mis oli täits ok film, aga orignaal on ikkagi kõige parim. Kui olete zombifänn ja mingi imeläbi pole seda filmi näinud, siis kohe omale see soetada ja ära vaadata ja peale seda veel mitu korda, sest see lihtsalt on nii hea.
3. Best Of Ghosts:Beetlejuice (1988)/Poltergeist (1982)
Beetlejuice on parim Tim Burton-i filmidest ja üldsegi üks parimaid filme ever. Superideaalne Halloweeni filmiõhtuks. Nii et kui pole näinud, siis mis sa veel ootad.
Poltergeist on minujaoks just see film, kui tahad näha midagi vaimudest ja seda saab antud filmist näha päris palju. Igasugu erinevaid vaime ja piisavalt põnevust ja hirmujudinaid tekitav film.
2. Best Of Horror:A Nightmare On Elm Street (1984)/Hellraiser (1987)
Best Of Horror sellepärast, et minujaoks ühed parimad õudukad ever.
A Nightmare On Elm Street on lihtsalt üks parimaid filme. Freddy on esimes filmis eriti creepy ja see on film, mis tuleb kindlasti oma eluaja jooksul üks vägapalju kordi ära näha.
Hellraiser on lihtsalt veri ja ketid ja nahk ja üldse üks võimas õudukas, mis võib tunduda alguses rahulik, aga lõpu poole läheb järjest verisemaks ja jõhkramaks. Kui tahate võimsaid õudukaid omale Halloweeniks, siis need 2 oleksid kindlad kandidaadid.
Creepshow on lihtsalt parim Halloweeni film. Sellepärast, et filmi on teinud ühed parimad resizöörid. Filmis on parimad stoorid ja kõik on koostatud niivõrd geniaalselt. Ühe filmi eest saad 5 erinevat filmikest, mis kõik ole omamoodi õudsad ja nii mõnelgi omalaadne must huumor. Lihtsalt parim Halloweeni film minuarust ja kui on veel neid, kes seda näinud pole ja eelnevad filmid Halloweeniks midagi ei paku, siis see film on teile selleks Halloweeniks mõeldud.
HAPPY HALLOWEEN!!!
J2nku
Thursday, October 22, 2009
Dead (short)
Dead a.k.a. Parasol Island Dead (2008)
Kuna tegemist lühifilmiga, siis hoiatan, et filmi sisu kirjelduses on nn. "spoilerid". Kuigi ega muudmoodi saagi rääkida filmist, mis nii lühike on. Siiski igaks juhuks hoiatasin. Igatahes tegemist väga hea zombikaga. See kuidas need saksa vennad suutnud teha filmil aastal 2008 ja jätta täpselt sellise mulje nagu oleks film filmitud 80datel. Stoori küll lühike ja lihtne, aga selles pole midagi halba.
Nimelt film hakkab pihta, kui üks nimetu tšikk ärkab ühes kahtlases hoones. Maailm on zombidest vallutatud ja enamus linnad on varametes nendega võitlemisest. Väljaspool tänaval keegi mees megafoniga karjub midagi. Paanikas tšikk jookseb ringi ja otsib väljapääsu. Kohtab kahtalast arvutinohikut, kes teda relvaga ähvardab, arvates et tšikk on zombi. Nähes aga koheselt tema suunas liikuvat zombit otsustab mees end maha lasta. Nimetu tšikk jõuab majast välja ja tänavale ja avastab, et zombid on igalpool. Kohtab peagi üht teist tšikki, kellega koos hakkavad põgenema zombide eest. Peagi märkavad nad, aga üht eriti kahtlast zombit, kelle silmad hõõguvad. Edasi joostes leiavad nad kollase ja mustaga 72' aasta Ford Mustang Mach-i. Hüpates sinna sisse ja minema kihutades saab neil peagi bensiin otsa. Olles zombide poolt ümberpiiratud ja autos kinni tundub, et neil pole väljapääsu. Peagi näeme kuidas paar hävitajat mööda lendavad ja terve linna maatasa pommitavad. THE END
Kokkuvõttes väga lahe lühifilm. Selline 80date hõnguga zombikas, mis on väga hea igale zombifännile. Ainukesed häirivad faktorid olid need kahtlased arvutieffektid, mida kasutati automaaditule ja plahvatuste juures. Siiski on see suht andestatav. Isegi hõõguvate silmadega zombi ei häirinud niiväga. Nii et saab päris korraliku hinnangu kokku pandud.
Lõppvaatus: 8/10
Labels:
Dead,
J2nku,
Lühifilmid,
Parasol Island Dead,
Zombie
Wednesday, October 21, 2009
Dreamscape
Dreamscape (1984)
Samal aastal, kui ilmus kinolinadele "A Nightmare On Elm Street", oli üks teine film, mis tegeles unenägudega ja nende ohtlikusest. See film oli "Dreamscape", mis omas ka oma Freddy laadset tegelast ja ka ühes stseenis pikkade, teravate küünistega nagu Freddy-il Elm Street-is. Siiski on tegemist hoopis teistlaadi filmiga ja teise sisuga. Sellest kõigest siis lähemalt järgnevalt.
Alex Gardner (Dennis Quaid - "Innerspace", "Wilder Napalm") on teistsugune nagu teised inimesed tema ümber. Nimelt on tal teatud psüühilised võimed. Tänu nendele värvatakse ta valitsuse poolt ühte kahtlasse programmi. Programm, mis katsetab inimesi, samasuguste võimetega nagu Alex-ilgi, siseneda teiste inimeste unenägudesse. Seda eesmärgil, et aidata inimesi koomas ja muudel põhjustel läbi nende unenägude. Nende seas on ka Ameerika president, kellel on igaöised õudukad tuumasõjast. Alex-i märkab peagi, et osa inimesi, kelle unenägudesse nad sukelduvad, hakkavad järsult surema. Tundub, et kõik kes surid olid Alex-i kaastöötaja Tommy (David Patrick Kelly - "The Warriors", "The Crow") nn. subjektid. Vähes sellest, et Alex ei suuda enam usaldada oma kaastöötajaid, leiab ta et valitsusel on selle programmiga omad salajased plaanid. Plaanid, mis seavad ohtu Alex-i ja tema lähedaste elud. Kaasa arvatud Ameerika presidendi elu. Mis täpselt on selle programmi põhi objektiks ja kas Alex suudab neid peatada?
Pean kohe ütlema, et film on igati võimas, kui teile meeldivad unenäod ja nendes ringi surkimine. David Patrick Kelly on ideaalne mängimas siin psühhopaadist kurikaela. Seda ta ole enamus filmideski, kui aus olla. "Dreamscape"-is on tal, aga väga haiglased mõttet, kui ta teiste unenägudes surgib. Eriti enamuste lemmik maolaadne koll ja minu lemmik rongistseen, kus ta on lihtsalt nii psühhilt lahe. Üldsegi hea näitleja oma rollides ja ka siin filmis. Minumeelest rohkem filmistaar, kui Dennis Quaid, kuigi Dennis on siin peategelane. Igatahes kõigile sürride ja 80date ulmekate fännidele "a-must-see" minuarust.
Lõppvaatus: 8,9/10
Labels:
Dreamscape,
J2nku,
sci-fi,
snakemonster,
sürr,
unenäod
Tuesday, October 20, 2009
La Morte Vivante
La Morte Vivante (The Living Dead Girl) (1982)
Rob Zombie - Living Dead Girl-ist on asi kaugel, või mitte ka nii kaugel, aga siiski. Ma pole küll palju Jean Rollin-i filme näinud, aga see film on minuarust parim tema filmidest. Tean et enamus tema filme ole küll vampiirikad ja antud on zombikas, nii et eks neid ei saagi niiväga võrrelda, aga siiski. Prantslased oskavad ikka teha seksikaid ja veriseid filme. Tõsi et neil ole oma stiil ja draama tüüpi sisu, kui USA filmidel on rohkem action ja stoori puudub. Siiski see diip teema prantslastel põimub hästi kõigi vere ja muu säärasega.
Film algab sellega, et kolm kahtlast meest, sõidavad surnuaiale. Surnuaiale sellepärast, et matta maa alustesse hauakambritesse kahtlasi keemiajäätmeid. Kõik tünnid kokku tassitud, hakkavad kaks neist haudu rüüstama. Kõige nende kemikaaljäätmetest on juhuslikult surnust ülesse ärganud seal lebav neiu nimega Catherine Valmont (Francoise Blanchard - "Revenge In The House Of Usher"). Catherine alustab oma uut zombilaadset eluviisi nende kolme mehe söömisega ja võtab suuna kodu poole. Catherine-i kodu on hiigel mõis, mis tema surmast saadik müügis olnud. Kodus ringi hulkudes tuleb Catherine-ile meelde mõned mälestused, kui ta elus oli. Samal ajal helistab Catherine-i parim sõbranna Héléne (Marina Pierro - "Queen Of The Night"), kes saab shoki, kui avastab et Catherine on veel elus. Kohe kohale sõites leiab ta Catherine-i, kes väidetavalt suri 2 aastat tagasi. Märgates, et Catherine on ära tapnud mõise järelvaataja, arvab Héléne et Catherine on lihtsalt haige, mitte zombi. Meenutades lapsepõlves antud verevandele, et ükskõik kes ennem sureb, siis teine kohe järgneb. Tunneb Héléne, et peab kaitsema Catherine-i ja tema verejanu ja lihahimu täitma. Seega asub ta vaikselt otsima ohvreid, keda Catherine-ile toita. Samal ajal on seal samas külas puhkusel USA abielupaar Creg (Mike Marshall - "Mister Frost") ja Barbara (Carina Barone - "Perverse Tales"), kes märkavad Catherine-i aasal hulkumas. Barbara on fotograaf, kellele Catherine pakub niivõrd huvi, et tahab teda uuesti pildistada. Küla elanikud räägivad, et Catherine suri 2 aastat tagasi ja ei saa elus olla. Siiski Barbara uurib ringi, et teda leida. Lõpuks ta ka Catherine-i leiab, kuid kas ta sellest ka teistele rääkida suudab?
Kokkuvõtteks ütleks, et väga huvitav film. Küll selline rahulikult areneva stooriga film, aga see eest, kui verd lendab, siis ikka korralikult. Seda tüüpi film, mida soovitav vaadata peamiselt originaal ja lõikamatta versioonis. Kuna tol ajal ja ka praegu on paljud, kes avaldavad ja näitavad selliseid õudukaid, kus kõik parimad kohad on välja lõigatud ja pool filmi võlust jääb kaduma. Nii et inimesed, kes hindavad selliseid perversseid ja veriseid filme, siis " The Living Dead Girl" on teile. Muidugi ka igale Jean Rollin-i fännidele.
Lõppvaatus: 8,5/10
Sunday, October 18, 2009
Journey To The Center Of The Earth
Journey To The Center Of The Earth (1989)
Minu kõige lemmikum Albert Pyun-i teos ja ühtlasi ka mitte-ametlik järg filmile "Alien From L.A.". Filmi stoori on iseeneselt sama, et inimesed lähevad midagi uurima ja satuvad maa keskpunkti, kus asub ammu kadunud müütiline Atlantis. Jällegi pole otseselt filmil midagi ühist ei raamatu, ega ka eelmise filmiga. Sellest ka nimetus, et mitte-ametlik järg. Kuigi filmis nimetatakse eelmise filmi peategelast ja Atlantise inimesed on samad nagu "Alien From L.A."-ski.
Crystina (Nicola Cowper - "Transmutations") on noor inglise lapsehoidja, kes saab töö Hawail. Kohale jõudes avastab ta, et tema hoida olev "laps" on hoopiski iiri terjeri tõugu koer nimega Bernard (Beany Chopper). Siiski kuna tal on tööd vaja ei saa ta midagi vastu vaielda. Hotellis, aga pannakse kogematta tema korv võõrasse autosse. Õnneks nägi Crystina kuhu see tõsteti ja suudab nad taksoga kinni püüda. Takso aga sõidab minema ja saanud küll oma korvi kätte on Crystina-l kaks valikut - kas jala tagasi hotelli tatsata või minna kohalike vendade Richard-i (Paul Carafotes - "Fight Club") ja Bryan-i (Ilan Mitchell-Smith - "Weird Science") ja nende väiksese õe Sara-ga (Jaclyb Bernstein - "Poltergeist II") kaasa Hawaii koopaid uurima. Olles mitte kõige õnnelikum, otsustab Crystina siiski nendega kaasa minna. Koopas olles, aga purskab lähedal olev vulkaan ja selle tulemusena murdub suur tükk koopa kivist, kus kõik peale Sara peal on. Olles koopas kinni ja eksinud, üritavad noored leida alternatiivset väljapääsu. Mingi aja möödudes nad jõuavad tunnelini, mis kaheks jaotub. Crystina ja Richard lähevad ühest ja Bryan koos koeraga teisest tunnelist, mis järsult otsa saab. Seal ringi vaadates järsku maapind kaob ja Bryan kukub veel sügavamale. Avastades, et Bryan ja Bernard on kadundu läheb Crystina neid otsima, kui samas Richard edasi kõnnib. Samal ajal avastab Bryan, et ta on kuskil kahtlases kohas, mis tuleb välja, et on kellegi kodu. See keegi on Shank (Janet Du Plessis - "Alien From L.A."), kes teatab Bryan-ile, et ta on kadunud Atlantise linnas. Peagi satub sinna ka Crystina, kes koheselt kinni võetakse. Kahtluse all, et ta on tulnukast spioon, kes tulnud Atlantise inimesi hävitama. Bryan saab sellest teada ja valmistub Crystina-t päästma ja leidma tee tagasi koju.
Kokkuvõtteks lisan, et minujaoks igati lahe ja huvitav 80date-ulme/seiklus-B-filme. Raske saada, aga võimalik, kui õigeid kanaleid läbi liikuda. Nii kui kellelgil on huvi 80date ja sürride filmide järele, siis Albert Pyun-i "Journey To The Center Of The Earth" on "a-must-see". Ega muud oskagi lisada, kui et jääb ainult hinnang.
Lõppvaatus: 9/10
Thursday, October 15, 2009
Alien From L.A.
Alien From L.A. (1988)
Albert Pyun võib isegi olla üks minu lemmik 80date režisööre ja tegelt seda ta ongi. Ega mõned uuemad töödki ole tal päris head nagu "Mean Guns" ja mõned veel. Igatahes siiski enamus minu lemmik filme on tal 80datel tehtud ja "Alien From L.A." on üks nendest. Võimalik, et suuremosa on lapsepõlve nostalgia pärast, aga ei usu et ainult sellepärast. See stiil ja sürr ja need tegelased. Vähemalt ulmekaid ta oskas teha oma aja kohta.
Wanda (Kathy Ireland - "Mom and Dad Save The World") on tüüpiline tibi, kes aga kannab suuri prille ja kardab palju asju. Tänu sellele jääb ta oma kutist ilma ja päev hiljem saab kirja, kus kirjas, et tema isa on kaduma läinud. Wanda isa on arheoloog, kes oli parajasti Aafrikas uurimas kadunud Atlantise tsivilitsatsiooni, kuni ta ära kadus. Kirjaga kaasas on ka pilet Aafrikasse. Wanda, kes muidu kardab reisimist, otsustab siiski Aafrikasse minna ja oma isa ülesse leida. Mõni päev hiljem Aafrikas, oma isa kodus, avastab Wanda oma isa keldrist kaevanduse. Seda lähemalt uurides kukub Wanda sügavasse auku, mis viib maailma keskpunkti. Maandudes leiab Wanda oma isa jäljed ja on veendunud, et tema isa on veel elus. Edasi liikudes kohtub ta kahtlase kaevuri välimusega meest nimega Gus (William R. Moses - "Wicked"), kes viib ta kadunud Atlantise linna. Atlantises viibides avastab Wanda peagi, et tema isa on kinnivõetud ja et ka tema on siin linnas ohus. Kuna Wanda ja tema isa on Atlantise rahva jaoks "tulnukad" ja mõned arvavad, et nad on tulnud Atlantise elanikke vallutama. Ei lähegi kaua, kui Wanda nägu on igalpool uudistes ja kõik ihkavad teda kinni püüda. Õnneks on ka neid, kes teda aidata tahavad. Kas aga Wanda suudab päästa oma isa ja põgeneda tagasi koju?
Tavarahvale võib see film väga segadust tekitav olla, aga inimesed kes asja jagavad, leiavad et see on "a-must-see". Vähemalt kõikidele 80date ja sürride filmide fännidele. On kirjutatud, et film põhineb Jules Verne-i "A Journey To The Center Of The Earth" novelli ainetel. Nii see aga pole, kuigi reis on küll maailma südamikku. Siiski pole raamatul selle filmiga midagi pistmist. Vaatamata sellele on ta omaette lahe seiklus/ulme film ja ega ma rohkem midagi oskagi öelda, kui et kel huvi, siis soovitan soojalt.
Lõppvaatus: 8/10
Labels:
Adventure,
Albert Pyun,
Alien From LA,
Cyberpunk,
J2nku,
sci-fi
Subscribe to:
Posts (Atom)